Aruteludisain
Arvamusfestivali arutelude korraldamise kogemusele tuginedes soovitame esimese asjana leida planeeritavale arutelule moderaator ehk arutelujuht ja kaasata ta algusest peale arutelu ettevalmistamise protsessi. Aruteludisain on koostöine tegemine – suurtele, arutelu piirjooni paika panevatele küsimustele leiavad vastused arutelu korraldaja ja moderaator koos, hilisem peenhäälestamine ning konkreetse arutelukava kokkupanek on enamasti just moderaatori ülesandeks.
Festivali kogemus näitab, et just arutelujuhil on kõige rohkem mõju selle üle, kas arutelu korraldaja ootused ja plaanid saavad arutelu käigus teoks. Kui arutelu korraldajal on kindel nägemus arutelu formaadist (nt et see saab olema foorumteater, väitlus, maailmakohvik vms), tuleb leida arutelujuht, kes planeeritud formaati hästi valdab. Arutelu ettevalmistamise ja juhtimise kõrval on moderaatori ülesanneteks veel
- Arutelule kutsutud osalejatega suhtlemine enne festivali – juhul kui arutelul on üldse eraldi kutsutud osalejad. Hea tava on end moderaatorina osalejatele tutvustada ja ehk ka anda lühike ülevaade, milline on moderaatori plaan aruteluga.
- Vajadusel järeltöö tegemine pärast festivali, mis võib tähendada nt peamistest arutelupunktidest kokkuvõtte kirjutamist, lahenduste üles märkimist vms.
Millised on need küsimused, millele arutelu disainides vastused tuleb leida?
Arutelukorraldaja, ideaalis koos moderaatoriga, võiks võtta aega, et korralikult läbi mõelda järgmised teemad:
- Mis on arutelu eesmärk? Edasiviiv arutelu algab selge eesmärgi seadmisest.
- Millise aruteluvormiga on võimalik see eesmärk kõige tulemuslikumalt saavutada? Tasub silmas pidada, et arutelu formaadi valik peaks toetama teema käsitlemist ning arutelule seatud eesmärki, mitte olema eesmärk omaette. Oluline on, et arutelul tekiks õhkkond, kus osalejad on huviga kaasatud, tekib üksteisega kontaktis olemise tunne ja kaasarääkimise võimalus.
- Keda on selle eesmärgi saavutamiseks vaja? Kas need inimesed on Arvamusfestivalil kohal? Kui ei ole, kuidas nad sinna saada?
- Kui formaat eeldab kutsutud külalisi, siis milliste seisukohtade ja huvigruppide häältel on vaja kõlada lasta?
- Kas eesmärgi saavutab aruteluga festivalil või on vajalik mingi eel- ja järeltöö? Ehk on Arvamusfestivali arutelu üks samm – kas esimene, vahepealne või viimane – mõnes pikemas protsessis?
- Kuidas arutelu pealkirjastada? Kaasahaarav pealkiri on sõnastatud lühidalt ja konkreetse küsimuse, väite või hüpoteesina.
Aruteluks valmistudes saab arutelujuht ise muuhulgas mõelda veel ka neile küsimustele:
- Kuidas arutelu käivitan?
- Kuidas aruteluprotsessi suunan ja ohjan – milliseid küsimusi küsin, milliseid tööülesandeid jagan? Kusjuures arutelu suunamise viisid ja vajadused olenevad väga palju kasutatavast formaadist.
- Kuidas arutelu kokku võtan?
- Mida osalejate kohta tean, mida eeldan?
- Mis võib minna valesti, kuidas saan riske maandada?
- Kust tuleb minu autoriteet arutelujuhina?
- Kas mulle tuleks kasuks arutelu plaani, st nii formaadi valiku kui konkreetse sisuplokkide, kellegagi läbi põrgatamine?
Arvamusfestivali poolt oleme igati valmis arutelukorraldajaid aruteludisainis toetama. Kindlasti tasub sobivaima aruteluformaadi leidmiseks ja inspiratsiooni kogumiseks külastada Arvamusfestivali aruteluformaatide lehte SIIN. Kui oled otsustanud oma arutelu korraldada paneeldiskussioonina, saab ideid paneeli mitmekesistamiseks väikeste võtete ja harjutuste abil SIIT. Arvamusfestivali ja partnerite poolt arutelukorraldajatele pakutavast aruteludisaini toest ja nõust loe lähemalt SIIT.
Arutelu peab olema läbi mõeldud ja kõik vajalikud detailid paika pandud 9. juuniks. Siis ootame igalt arutelukorraldajalt Arvamusfestivali kava jaoks sisendit, kus on kaetud järgmised punktid:
- Arutelu pealkiri (maksimaalselt 90 tähemärki).
- Arutelu lühikirjeldus (4–5 lauset, kuni 500 tähemärki, kus on puudutatud arutelu eesmärki, aruteluvormi, sihtgruppi ja peamisi teemasid).
- Moderaatori nimi ja kontaktandmed (ning ametinimetus).
- Kui arutelus on kutsutud osalejad, siis nende nimed (ja ametinimetused/rollid).
- Aruteluvormi kirjeldus.
- Arutelu keel (ja nt viipetõlke olemasolu).
- Toimumisaeg.
- Arutelu korraldav(ad) organisatsioon(id) ja vähemalt ühe vastutava korraldaja kontaktid.
Korduma kippuvad küsimused
Järgnevalt leiad küsimused, mille formaatide ja aruteludisaini kohta esitasid Arvamusfestivali START päeval osalenud arutelukorraldajad.
-
Kes ja millele tuginedes peaks valima arutelu formaadi?
Ideaalse stsenaariumi puhul valivad formaadi moderaator ja arutelukorraldaja koos. Või ainult moderaator juhul kui ta on pädev ka aruteludisainis. Arutelu formaati valides tasub mõelda järgmistele küsimustele:
– Mis on arutelu eesmärk?
– Kes on arutelu kuulajad-alalt osalejad?
Aruteludisainist saab veidi pikemalt lugeda siit.
-
Kuidas moderaator ette valmistada?
Hea arutelu algab tugeva modereerimisplaani koostamisest – millised on teemad, mis jutuks tulevad ja milliseid küsimusi on plaanis küsida.
Arutelujuhtidele on toeks festivali partner SpeakSmart, kes pakub konsultatsioone just moderaatoritele. Loe lähemalt siit.
-
Kuidas muuta mõni hästi kaasav formaat, nt “Mängulised lahendused” ka publikule huvitavaks?
Selle formaadi puhul ei olegi publikut. Kõik, kes on arutelu jaoks alale kogunenud ka osalevad selles aktiivselt – eesmärk on teha arutelu asjast huvitatud inimestele põnevaks ja see, kas alal toimuv on n-ö mööduja jaoks huvitav, ei ole tegelikult oluline. Kõrvalseisja jaoks on midagi vaadata ja kuulata alates lahenduste esitlemise hetkest, seega arutelu viimases kolmandikus.
-
Kui pikk peaks olema aeg publikule formaadi tutvustamiseks?
Selle alla ei tasu väga palju aega panna. Pigem alguses üldiselt kirjeldada, mis juhtuma hakkab ja siis täpsemaid juhtnööre jagada juba iga sammu eel, protsessi käigus. 5 minutiga peaks alguses kõik tehtav olema.
-
Mida teha kui arutelul on mitu eesmärki? Kas tuleks üks välja valida?
Jah, iga konkreetse arutelu jaoks tuleks valida vaid 1-2 eesmärki, millele keskenduda. Loomulikult võib teema tõstatamisel ning vajalike inimeste ühte avalikku kohta arutlema kutsumisel olla mitmeid eesmärke, ent ühe arutelu jooksul on neist võimalik täita vaid piiratud hulk. Kui proovida täita mitmeid teineteisest eraldiseisvaid eesmärke, kannatavad nad lõpuks kõik. Kõige klassikalisem näide Arvamusfestivalil on arutelud, kus püütakse ekspertidega leida lahendusi mõnele ühiskondlikule probleemile, ent samal ajal tegeleda ka “kõikide kuulajate” teadlikkuse tõstmisega. Üldiselt tähendab see seda, et teemast veidigi teadlikud inimesed (ja ka arutlejad) on rahulolematud, sest arutelus räägiti vaid baasasjadest ning probleemi tuumani ei jõutud ja ekspertide potentsiaali ära ei kasutatud. Teadlikkuse tõstmiseks aga leidub ka põnevamaid meetodeid kui paneeldiskussioon ekspertidega, seega “kõik kuulajad” pole lõpuni rahul valitud formaadiga.
-
Kas osaleja teab formaati ette?
Nii ja naa. Kui on kutsutud osalejad, siis nemad ikka teavad. Kui on mõni teistsugune formaat, siis tasub seda paari sõnaga mainida arutelu kirjelduses, mis läheb Arvamusfestivali kavasse. Ent mida konkreetne formaat või väljendid “koos osalejatega” või “foorumteatri abil” vms tähendavad, saab arutelus alalt osaleja teada tavaliselt arutelu alguses.
-
Mitu osalejat võiks olla ühes paneeldiskussioonis?
See oleneb teemast ja sellest, kas paneeli mitmekesistatakse mingite teiste meetoditega, ent klassikalisse paneeli meie aruteludisainerid üle nelja osaleja ei soovita kutsuda. Kolme-nelja osalejaga on võimalik paneelis minna süvitsi ja anda kõikidele piisavalt kõnelemisaega.
-
Kas on OK miksida üht formaati teisega?
Jah, muidugi!
-
Kas mittepaneelid on Arvamusfestivalil populaarsed?
Festivali külastajad lähtuvad arutelusid valides eelkõige teemapüstitusest – kas ja kui põnev see nende jaoks on. Valiku tegemist mõjutavad ka arutelule kutsutud osalejad, seda nii positiivses kui negatiivses tähenduses. Festivalil ei ole eraldi statistikat paneeldiskussioonide populaarsus vs teiste formaatide populaarsus. Formaadi valik on ilmslet ka rohkem küsimus korraldajale – milline on arutelu eesmärk ja kas paneeldiskussiooniga on võimalik see eesmärk saavutada. Formaat ei ole enamikus aruteludes eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend, mis aitab tagada eesmärgi saavutamise.