Kuidas see käib? Formaadi kirjeldus
Väitlemine on põhjendatud seisukohtade kohtumine ehk kindlate reeglitega argumenteeritud arutelu.
Heaks väitluseks on tarvis kokkulepitud ja tasakaalus teemat, mis on sõnastatud neutraalselt ja võimaldab mõlemal poolel tuua argumente. Väitluse tekkeks on vaja vähemalt kahte eri arvamustega osapoolt, kes oskavad end ka argumenteeritult väljendada. Osapoolte esindajad võivad aga tingimata ei pea esindama enda isiklikke seisukohti. Väitluses peavad olema kindlad reeglid ja ajapiirangud, et tagada debatis osalejate võrdsus.
Igal väitlusel võiks olla kolm komponenti: osalejate sõnavõtud, osalejate vahelised küsimuste voorud ning publiku esitatud küsimused. Väitlust alustab jaatava poole kõneleja segamata, millele järgneb mõne minutine küsimuste-vastuste ring, kus eitav kõneleja saab küsitleda äsja kõnelenud jaatavat kõnelejat. Debatt jätkub eituse kõne ja vastupidise küsimuste-vastuste ringiga. Kõnede ja vastamiste mustrit saab kahe poole vahel vaheldumisi korrata vastavalt osalejate arvule. Väitluse lõppu võiks jätta aja publiku küsimustele ja kommentaaridele ning kokkuvõtvatele sõnavõttudele mõlema poole ja moderaatori poolt. Sissejuhatuse, kõnede, küsimuste-vastuste ringi ning publiku kommentaaride pikkuse saab paika panna vastavalt arutelu ajale ning publiku kaasatuse eesmärgile.
Kui arutelus on kutsutud esinejad, mida nemad teevad? Mida arutelus osalejad teevad?
Kõige aktiivsemas rollis on väitluse käigus väitlejad ise. Publiku aktiivsust saab suurendada või vähendada vastavalt ajale, mis antakse publikule küsimuste ja mõtete esitamiseks. Samuti võib väitluse alguses kuulajatelt uurida, milline on nende algne seisukoht (käe tõstmine, mõni digilahendus). Väitluse lõpus saab sama küsimuse uuesti esitada – sedasi on kuulajad aktiivsemas rollis. Nii saab ka näha, kas väitlus muutis publiku meelt. Samuti võib publik lõpuks otsustada, kumb esineja/pool väitluse võitis.
Milline on moderaatori roll ja profiil?
Moderaatori eesmärk on tagada, et väitlejad peavad reeglitest ja ajalimiitidest kinni, publiku kaasamise puhul ka selle läbiviimine. Soovi korral võib moderaator anda väitluse käigus või lõpus osalejate ideedele hinnanguid ja/või anda mõista, kumma poole argumendid peale jäid.
Arutelus osalejate arv ja profiil?
Osalejaid peab olema kahel vastaspoolel võrdselt, näiteks kokku 2, 4 või 6 osalejat. Ühel teema poolel olevad väitlejad peaksid kõik nõustuma enda poole peamise väitega, et oleks võimalik koos väidelda. Väitluses osalejatel peaks olema nii selge arusaam formaadist kui ka teadmised ja ettevalmistatud argumendid oma teemapoole kohta. Väitlejatel on tähtis roll arutelu sisulises arengus, kuna moderaatori ülesanne on peamiselt säilitada vestluse selgus ja konkreetne ülesehitus.
Eeltöö ja järeltöö: millise suurema protsessi osaks selliselt üles ehitatud arutelu sobib?
Eduka väitluse läbiviimiseks on arutelu korraldajal ja moderaatoril oluline paika panna väitluse täpsed tingimused (sh tasakaalus väitlusteema, osalejate arv, sõnavõttude pikkus, publiku kaasatus jms) ja tutvustada neid väitlejatele.
Järeltööna võib olla kasulik teha väitluse peamistest küsimustest ja mõlema poole tehtud argumentidest kokkuvõtted, mida saab peale Arvamusfestivali kasutada ja levitada laiemalt sellel teemal ühiskondliku arutelu edasi arendamiseks.
Väitlus on hea viis, kuidas kaardistada erinevaid teemakohaseid argumente, mida saab siis ka pärast edasi kasutada.
Kui tunned, et vajad aruteluformaadi valimisel või rakendamisel nõu, võta ühendust oma aruteluala koordinaatoriga. Arvamusfestivali poolt pakutavast sisulisest toest arutelude korraldamiseks loe lähemalt SIIT.