Arvamusfestivali Töölt tervena koju ala kutsub kõiki 9. ja 10. augustil põnevaid arutelusid kuulama. Näiteks tuleb jutuks, kas kaamerate tööl kasutamisel mängib olulisemat rolli turvalisus või privaatsus, kuidas võidelda töökohal toimuva diskrimineerimisega ja kuidas seda üldse ära tunda ning mida tuleks Eestis ette võtta kutsevähiga.
Samuti tuleb juttu sellest, missuguses olukorras on Eesti tervishoiusüsteem, missugused on väljakutsed ning võimalikud lahendused. Põnevaid arutelusid on veel ning järgnevas artiklis tutvustab aruteluala korraldaja Tööinspektsioon teemasid ja küsimusi, mis arutelualal jutuks tulevad.
Aruteluala korraldajad kutsuvad inimesi ette kujutama olukorda, kus töötaja on mitukümmend aastat töötanud keevitajana, tõstnud raskeid rauast torusid ja seisnud sundasendis. Nüüd on tal kutsehaigus, mistõttu on tal regulaarsed valud, võtab valuvaigisteid ning istub kodus, sest ei saa enam töötada ega sporti teha. Antud näitega soovivad korraldajad tähelepanu tõmmata sellele, et Eestis puudub ühtne tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteem, mis tähendab suuremaid kulutusi nii ravimite kui ka töö kaotuse näol.
Arutelualal räägitaksegi Eesti praegusest olukorrast, kus tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral peab töötaja õiglase hüvitise saamiseks saavutama tööandjaga kokkuleppe või pöörduma kohtusse. Kohtusse pöördub aga väga väike osa töötajatest. Selliste olukordade ja lugude üks lahendus võiks korraldajate hinnangul olla kutsehaiguste ja tööõnnetuste kindlustuse süsteem, mis pakuks töötajatele rahalist kaitset ja annaks tööandjatele motivatsiooni ennetusmeetmetesse investeerida. Oleme harjunud tervisega seotud kuludest mõtlema kui kulust, aga mitte investeeringust tulevikku. Kas oma töötajate tervisesse panustamine on ikka kulu või hoopis investeering? Selle küsimuse ümber pöörleb Eesti tervishoiusüsteemi kui terviku üle käiv arutelu.
Peale selle, et tööl võib juhtuda õnnetusi ning füüsiline tervis võib kannatada saada, on palju ka psühhosotsiaalseid tegureid, mis mõjuvad inimese vaimsele tervisele. Näiteks võib tekitada stressi ja ärevust töökohal kaamerate kasutamine töötajate jälgimiseks, mistõttu langeb üleüldine produktiivsus. Eestis on ette tulnud olukord, kus töötaja on saanud ülesütlemisavalduse süstemaatilise ja omavolilise töölt lahkumise tõttu, mida väidetavalt tõendasid turvakaamera salvestised. Tööandja tõendusmeetod osutus aga ebaseaduslikuks, sest töötajaid ei olnud kaamerate kasutamisest informeeritud. Töövaidluskomisjon määras tööandjale hüvitise maksmise kohustuse summas 6300 eurot.
Tutvu Töölt tervena koju ala programmiga, tule festivalile ja arutleme üheskoos! Ikka selleks, et jõuaksime alati ka päriselt töölt tervena koju!
Tekst: Tööinspektsioon
