Tänavuse plakati autor on Kõrgema Kunstikooli Pallas viimase kursuse tudeng Marta Katmann. Uurisime Martalt, kuidas sündis 11. Arvamusfestivali plakat ning kust ammutab tema oma kunsti jaoks inspiratsiooni.
Räägi pisut endast – kes sa oled ja kuidas sa disainivaldkonda sattusid?
Minu nimi on Marta ja ma õpin kunstikoolis Pallas reklaami- ja meediadisaini eriala neljandal kursusel. Kõrged kunstid on mind paelunud juba lapsepõlvest. Minu lauasahtel oli ääreni täis väikseid detailseid joonistusi korterite võimalikest sisustustest ja unelmate majade plaanidest.
Peale gümnaasiumi lõppu tuli ka minul mõttekoht, et mis siis nüüd edasi saab? Teadsin, et mulle meeldib joonistada ning tahaksin Tallinnast mõneks ajaks eemale saada. Mõeldud-tehtud, võtsin suuna Tartu poole Pallasesse. Nüüd on seegi etapp lõpusirgele jõudnud ja olen selle otsuse eest endale väga tänulik – minu kõige vingemad neli aastat koolis!
Kuidas kirjeldaksid oma kunstilist käekirja?
Minu kunstilist käekirja ei saa ühe sõnaga kokku võtta – see alles kujuneb. Mulle meeldib kui kunstis on kaos ja mulle meeldivad kollaažid. Neid kahte kombineerides saabki tulemuseks selle, mis mind inspireerib.
Millest said Arvamusfestivali plakati kujundusel inspiratsiooni?
Plakati jaoks ammutasin inspiratsiooni inimesest, kes võiks olla Arvamusfestivali külastaja. Teose keskmeks on üks avatud meeltega tegelane, kelle ümber on palju erinevate mustritega mõttemulle. Tegelane on valmis kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema. Ta on hetkes kohal ja väärib mõtleva inimese tiitlit. „Mõistus on nagu langevari. Kui see pole avatud, siis see ka ei toimi.“ (Frank Zappa, helilooja ja muusik)
Millest sinu arvates Eestis liiga vähe räägitakse? Mille üle tahaksid Arvamusfestivalil arutelu kuulata?
Mina leian, et vähe räägitakse üksildusest. Üksinduses ei ole ju iseenesest midagi halba. Üksindus on vägagi sobiv aeg enesearenguks või millegi süvitsi õppimiseks. Üksindus võib olla ka lihtsalt vaba valik, kui selline eluviis sobib. Kuid kui üksindus muutub üksilduseks, siis see on minu jaoks juba piisav ohumärk, nii inimese enda kui ka ühiskonna perspektiivist vaadatuna. Mina kuulaks suurima huviga arutelu vaimse tervise teemadest, et kuidas väärtustada üksindust ilma, et oleks ohtu muutuda üksildaseks.