Keskkonna- ja kliimaküsimustest, majandusarengust ning sotsiaalsest heaolust huvitatud inimesed leiavad ka sel aastal põhjuse tulla Arvamusfestivali Metsa alale valdkondlikke eksperte kuulama ja ise kaasa rääkima. Metsa ala korraldamist toetab Riigimetsa Majandamise Keskus ning järgnevas artiklis tutvustatakse aruteluala teemasid.
Metsa ala on Arvamusfestivalil esindatud juba teist aastat ning ühiskondlik debatt metsa erinevate väärtuste – ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne – kaalukausile asetamise üle ei vaibu ilmselt iialgi. Arutelude eesmärk ei ole jõuda ühe tõeni, vaid tekitada rohkem mõistmist valikute keerukuse kohta.
Täna tehtud metsakasvatuslikud otsused avalduvad silmale alles aastakümnete pärast. Homsed otsustajad aga nühivad praegu koolipinki. Rohelisem ja tasakaalukam mõtteviis metsa kui loodusvaraga ümberkäimisel algab haridusteest, mis on seetõttu kaks päeva kestva arutelu avalöögiks.
Ökosüsteemi hoidvaid metsi kui elurikkuse allikat kaitstakse peamiselt kahel viisil. Osa metsast on majandamisest täiesti välja arvatud ning teisel osal praktiseerib enamik metsaomanikke säästvat metsamajandamist. Elurikkust soodustavate meetmete rakendamisel on väga oluline roll ka erametsaomanikel. Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku.
Kuigi oleme juba täna metsast varutud puidu mehhaanilisel töötlemisel maailma tipus, siis puidukasutuse innovatsioonivõimalusi nähakse eeskätt keemilisel väärindamisel, et vähendada sõltuvust fossiilsetest materjalidest. Kuuleme, kas Eestil on potentsiaali saada innovaatiliseks metsariigiks.
Esimese päeva lõpetab kõige keerukam teemapüstitus, mis küsib, kas väärtuslikum on kasvav puu või puit. Puit on aastakümnete jooksul taastuv, kodumaine materjal, mille kasutamine on fossiilkütustega võrreldes küll loodussõbralikuma kuvandiga, ent samas ootavad kodanikud, et puitu varutaks metsast vähem. Soov saavutada korraga nii kliima- kui ka elurikkuse eesmärke, on peadmurdev väljakutse.
Teist päeva alustab metsa ala silmapaistvate noorte mõtetega metsast ja keskkonnast ehk millistele teemadele tuleks nende silmis rohkem fookust panna. Sellele järgneb suve hakul kuuma teemana tõstatunud looduskaitselised piirangud ja sellega seotud hüvitised erametsaomanikele. Saame teada, kas metsaomanike rahulolematusele on leitud rohtu.
Eraldi arutelu all on metsa kohta andmete kogumine, kus esmalt tuleb vastata küsimusele, mida üldse metsa kohta teada tahetakse, mille kohta praegu veel infot napib. Omaette küsimus on, kuidas saab meid tehnoloogia selle juures abistada. Metsa ala arutelud lõpetab diskussioon metsanduse valikuvõimaluste üle otsustamisel ehk kas jäme ots on Eestis või rohepööret suunava Brüsseli käes.
Lisaks kaheksale arutelule pakuvad metsa ala korraldajad reede õhtul võimalust osaleda öisel matkal Kodru rabas ning mõlemal päeval oodatakse festivalil osalejaid uudistama harivasse telki, kuhu on üles seatud kaks töötuba.
Metsa alal programm valmis Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Maaülikooli, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Luua Metsanduskooli, Erametsaliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööna.
Tekst: Riigimetsa Majandamise Keskus
