– see on keeruline ja sageli eluaegne seisund, millel on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed juured. Olgu jutt tubakast, alkoholist või muudest ainetest – üks asi on selge: ainuüksi keeldude kehtestamisega me probleemi ei lahenda. Vaatamata aastakümnete pikkustele ennetuskampaaniatele suitsetab, tarbib alkoholi liigselt või elab ravimata sõltuvushäirega Euroopas endiselt miljoneid inimesi.
Kuidas saaksime paremini?
Edumeelsed rahvatervise strateegiad üle maailma ei ole enam keskendunud täieliku karskuse saavutamisele. Selle asemel küsivad riigid endalt: kui sõltuvusest täielik vabanemine on peaaegu võimatu, siis kuidas vähendada kahju, mida ainete tarvitamine põhjustab?
See lähenemine ei ole teoreetiline. Paljud riigid, sealhulgas Eesti rakendavad juba kahjude vähendamise strateegiat oma narkopoliitikas. Süstlavahetusprogrammid ja asendusravi on aidanud vähendada HIVi ja hepatiidi levikut ning pakuvad sõltuvuses inimestele turvalisema ja väärikama tee. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasutas 2023. aastal kahjude vähendamise teenuseid Eestis ligi 3900 inimest, tehes kokku üle 93 000 visiidi ja päästes seeläbi elusid.
Ent sellised strateegiad ei laiene veel seaduslikult kättesaadavatele ainetele nagu tubakas või alkohol, kuigi nendega seotud kahju on veelgi ulatuslikum. Tervise Arengu Instituudi andmetel põhjustas tubakatarbimine Eestis 2022. aastal üle 59 000 kaotatud tervena elatud eluaasta – enam kui pool sellest enneaegse surma tõttu – ning tekitas vähemalt 55,6 miljonit eurot otseseid ravikulusid. Alkoholi tarvitamine lisas veel 53 000 kaotatud eluaastat ja 50,5 miljonit eurot kulusid. Tegelikud kulud on muidugi oluliselt suuremad, kuna need hinnangud ei hõlma esmatasandi arstiabi, ravimeid ega haigushüvitisi. Samas on Tervisekassa aastaaruandest näha, et tubakast loobumise nõustamisele suunatud haiguste ennetamise eelarve on 2023. aastaga võrreldes vähenenud enam kui poole võrra.
Euroopa Eluteaduse ja Teadmuse Instituut (ELSKI) pakub pragmaatilist ja teaduspõhist raamistikku selle puudujäägi leevendamiseks. Tubaka kahjude vähendamine põhineb riskide järjepidevusel: kuigi ideaalne oleks loobuda igasugusest nikotiinitarbimisest, võib üleminek väiksema riskiga alternatiividele nagu e-sigaretid, kuumutatud tubakatooted või nikotiinipadjad märkimisväärselt vähendada kahju ja ravikulusid. ELSKI ülevaade enam kui 250 teadusuuringust leidis, et e-sigaretid sisaldavad 97% vähem mürgiseid aineid kui tavalised sigaretid ning kuumutatud tubakatooted 89% vähem. Need tooted sisaldavad vähe või üldse mitte vingugaasi ega polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, mis on peamised suitsetamisega seotud haiguste põhjustajad. Rootsi on elav tõend kahjude vähendamise tõhususest tubakapoliitikas: seal on Euroopa madalaim suitsetajate osakaal ja suurim väiksema kahjuga toodete kasutamine, mille tulemuseks on ka vähem suitsetamisest tingitud haigusi.
Toetades suitsetajaid üleminekul vähem kahjulikele alternatiividele ja aidates liigtarbijatest alkoholitarbijatel sihipäraste sekkumiste kaudu tarbimist vähendada, on võimalik korraga vähendada pikaajalisi tervishoiukulusid, parandada rahva tervist ja pikendada eluiga. Ometi jäetakse need vahendid – olgu selleks ohutumad nikotiinitooted või kliinilised alkoholisekkumised – sageli kõrvale poliitilise vastuseisu või moraalsete dilemmade tõttu, täpselt nagu süstlavahetusprogrammidega 1980ndatel. Eesti alkoholipoliitika, kuigi formaalselt kooskõlas WHO juhistega, keskendub peamiselt maksustamisele ja laialdastele teavituskampaaniatele. Uuringud aga näitavad, et alkohoolikud – kõrgeima riskiga rühm – on hinnapõhiste meetmete suhtes kõige vähem tundlikud. Kahjude vähendamise lähenemine suunaks tähelepanu neile, kes vajavad tuge kõige enam: suured ja sõltuvuses tarbijad.
Kahjude vähendamine ei ole vabandus ainete tarvitamiseks. See on teaduspõhine strateegia, mis lähtub inimeste tegelikust olukorrast. See tähendab ka arusaamist, miks inimesed aineid üldse tarvitavad – sageli valu, trauma või stressi leevendamiseks. Vaimse tervise toetamine, psühhosotsiaalne nõustamine ja usaldus patsiendi ning tervishoiutöötaja vahel on kõik olulised.
Tervishoiutöötajad peavad olema võimelised ausalt rääkima sõltuvusest ja kahjude vähendamise võimalustest. See eeldab koolitusi, õiguslikku selgust ning avalikku poliitikat, mis kaitseb nende õigust patsiente ausalt teavitada. ELSKI rõhutab kolme pädevust: teadmised, oskused ja valmisolek. Ilma nende kolme komponendita ei ole ka kõige parematel algatustel edu. Seda kinnitavad madalad loobumismäärad ja kõrge tagasilanguse tase.
Me ei suuda maailmast sõltuvusi täielikult kaotada. Aga me saame ära hoida paljusid selle kõige laastavamaid tagajärgi. See algab ideoloogiast loobumisest ja tõenduspõhiste lahenduste eelistamisest: rahvatervisepoliitika, mis põhineb teadusel, kliiniline praktika, mis tugineb kaastundele, ning siiras pühendumine elude päästmisele – mitte pelgalt poliitiliste avalduste tegemisele.
Tule osale Arvamusfestivali Vaimse tervise ala 8. augustiku kl 12:30 arutelul “Sõltuvused ühiskonnas. Piirata, karistada või vähendada?”.
Andrej Rudanov, Euroopa Eluteaduse ja Teadmuse Instituut (European Life Science & Knowledge Institute – ELSKI)
