Pidevas muutuses julgeolekuolukord seab meid fakti ette, et võimete ja valmisoleku suurendamine Eesti kaitsmiseks on äärmiselt vajalik. Kaitseressursside Ameti poolt eest veataval riigikaitse alal räägitakse kõigest sellest, mis kujundavad Eesti julgeolekut: investeeringud, edasised tegevused, ajalugu, infosõda ja meelestatus.
Aastaga on riigikaitse arenenud ennenägematu kiirusega. Üks märkimisväärsemaid otsuseid on olnud kaitsekulude tõstmine viiele protsendile SKP-st, mis tagab erinevate riigikaitseliste eesmärkide sisustatuse konkreetsete väevõimetega. Sellest, kuidas investeeringud riigikaitsesse mõjutavad Eesti kaitstust, ja miks on kaitsekulutused viimastel aastatel kiiresti kasvanud, räägitakse lähemalt Kaitseministeeriumi paneelarutelul.
Kindlasti mitte vähemtähtis on Eesti elanike arusaam sellest, mis on igaühe roll riigikaitses. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on näidanud, mida kõike veel teha vaja on selleks, et tsiviilelanikkond oleks paremini kaitstud. Eesti NATO Ühing otsib lahendusi ja pakub Arvamusfestivali külastajatele platvormi enda mõtteid jagada.
Eesti Sõjamuuseumi paneelarutelu viib festivali külalised korra ajas tagasi ning otsib vastust võrdlemisi lihtsale küsimusele: kas mineviku sündmusi saab kasutada tänapäeva kriiside mõistmiseks ja otsuste õigustamiseks? Või on need siiski eksiteele viivad ja tänast maailma üdini lihtsustavad? Paneelarutelus osalevad ajaloolased diskuteerivad, milliseid õppetunde ajalugu tegelikult pakub.
Elanikkonnakaitsele lähenetakse kaitseväe paneelarutelus sõjavägede staabi ülema Nikolai Reegi 1937. aasta tsitaadi nurga alt: „Kogu rahvas peab sõda. Sõjavägi peab lahinguid.“ Tugev tagala loob kriisiolukorras head tingimused selle lahenemiseks, mistõttu praktilised lahendused, koostöövõimalused ja ka vastutusvaldkonnad tuleb enne kokku leppida. Et kaitsevägi saaks keskenduda lahingute pidamisele, tuleb kogu Eesti ühiskonnal olla toeks.
Eelnevalt mainitud julgeolekuolukorra pidev muutumine on kõigile silmnähtav. Kui vaadata andmeid – rahvastiku vananemine ja vähenemine ning noorte füüsilise vormi halvenemine – tekib tahes tahtmata küsimus, kas riigikaitse vajab Eestis uut lähenemist. Ühiskonna, ent eriti noorte toetus naiste suuremale rollile riigikaitses on tõusuteel, mistõttu on Kaitseministeerium kohale kutsunud erakondade esindajad, et arutleda riigipoolset süsteemset toetust ning motivatsiooni tõstmist naiste seas, et nende panus riigikaitsesse suureneks.
Inimeste maailmavaadete kujundamine on siiski nende endi teha. Küll aga mõjutab meelestatust ja mõttekäike väärinfo levik, mis on hübriidsõja üks tõhusamaid relvi. Ohtlike jalgadega valed lõhestavad meie ühiskonda ning usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Kaitseliidu paneelarutelus räägitakse, kuidas väärinfo mõjutab meie julgeolekut, millised on selle peamised levikumehhanismid ja kuidas saab üksikisik kaasa aidata tõe pealejäämisele.
Sest kui tõde ei võida, kolivad inimesed suurest hirmust Eestist minema. Tihtilugu Hispaaniasse, kus on näiliselt turvalisem. Kaitseressursside Ameti arutelus uuritakse, kuidas inimesed tajuvad oma vastutust, võimalusi ja õigusi, ning räägitakse meelestatusest. Kellele me loota saame, juhul kui olukord Eestis kuumaks läheb? Mis on nii riigi kui inimeste roll selles, et Eesti turvalisuses ei kaheldaks?
Riigikaitse ala viimases teemas vaadatakse ajateenistuse korralduse lähitulevikku ning võetakse kokku juba ellu viidud muudatused. Kuna tegu on meessoost kodanike jaoks kohustusega Eesti ees, siis olulisel kohal on ka ühiskonna ootused: kas ikka keskendutakse õigetele aspektidele? Kaitsevägi annab võimaluse vaadata uutele lahendustele sisse ning julgustab inimesi aruteludesse panustama.
Tutvu riigikaitse ala kellaaegadega Arvamusfestivali kavas.
Hoia silm peal riigikaitse ala Facebooki eventil.
