Tere tulemast meeskonda, Sigrid Solnik! Sigrid on Arvamusfestivali pikaaegne vabatahtlik, ala korraldaja ja moderaator, kes on nüüd enda kanda võtnud ka programmijuhi põneva rolli. Palusime tal enda tutvususeks mõnele küsimusele vastata.
Kes sa oled ja kust sa tuled?
Mu professionaalne identiteet koosneb paljudest kildudest, mis samal ajal kuidagi sujuvalt kokku sobituvad. Ma olen päris pikalt olnud sotsiaalse ettevõtte SpeakSmart koolitaja ja moderaator, kus on olulised märksõnad olnud tööalased argumenteerimisoskused ja eesmärgini jõudvad arutelud. Samal ajal olen ma (rakendus)antropoloog, mind huvitavad kultuuri teadvustamata ja teadvustatud aspektid, argikultuuri käitumispraktikad, kultuurimustrid ja inimkeskne lähenemine muudatuste juhtimisele. Antropoloogia ja disaini kokkupuuteid just meetodite vaates on mul rõõm lahata andes loenguid näiteks EKAs või TÜ Pärnu Kolledžis. Mul on päris pikk kogemus nii vabatahtliku, töötaja kui juhina erinevates vabaühendustes: siinkohal tervitaks Arengukoostöö Ümarlauda, Rakendusliku Antropoloogia Keskust, Eesti Väitlusseltsi ja YFU Eestit. Kuidagi viivad aga kõik need tegevused sinna suunas, et meil ja mujal oleks vähem ebaõiglust, ebavõrdsust, rumalust ja kurjust.
Milline on su varasem seos Arvamusfestivaliga? Mis sind pidevalt festivali juurde tagasi toonud on?
Kümnest Arvamusfestivalist olen olnud kohal üheksal. Üheksast arvamusfestivalist olen lihtsalt külastaja rollis olnud täpselt ühel. Muul ajal ajanud asju kas festivali vabatahtlikuna, arutelu ja/või ala korraldajana ning eelkõige arutelujuhina.
Iga kord festivali ajal ma mõtlen, et nii tore, et meil on nii palju tarku ja hoolivaid inimesi, mulle meeldib inimestest vaimustuda. Lisaks meeldib mulle targemaks saada, seda kas arutelu kuulates või ise teistega arutades või hoopis teiste tegemisi ja tegemata jätmisi kõrvalt vaadates. Ja muidugi mulle meeldib festivali vaib ning fakt, et seal on alati nii palju sõpru koos. Arvamusfestivalil on ägeduse kontsentratsioon nii kõrge, et festivali juures kaasa löömisest saab ainult võita.
Mis sind programmijuhi koha puhul kõnetas?
Ma ei ole just sageli näinud töökuulutusi, kus oleks otseselt vaja kõiki neid kogemusi, teadmisi ja oskuseid, mida ma oma seniste, mõnikord kaootilisena tunduvate, tööde ja tegemistega kokku olen korjanud. Arvamusfestivali programmijuhi koht oli selles mõttes erand. Arvamusfestival on minu jaoks oluline sündmus ja ma arvan, et igal aastal tehakse augustikuises Paides väiksemaid ja suuremaid samme parema ühiskonna, parema Eestini jõudmiseks. Muidugi ma tahan anda oma panuse, et need sammud oleksid pikemad, läbimõeldumad ja seega ka tulemuslikumad.
Milline on sinu visioon Arvamusfestivali programmi jaoks?
Mitte midagi maksimaalselt revolutsioonilist, aga kolm mõtet:
1) Pakume rohkem sisulist tuge neile arutelukorraldajatele ja moderaatoritele, kes seda soovivad. Ikka selleks, et arutelud oleksid korraldajatele kasulikud ning osalejatele põnevad, aitaksid teadmiste kasvatamise ja kõlakojas kajamise kõrval teha sammu edasi just teise poole mõistmises, lahenduste leidmises või mingi muu konkreetse tulemuseni jõudmises.
2) Põhjendatud või põhjendamata, ent igal juhul inimlik – me (mina kaasa arvatud) kipume pelgama ja mõnikord demoniseerima kõike teistsugust. Teistsuguseid arvamusi, harjumuspärasest irduvaid tegevusi, konflikte, meist erinevaid eluviise, mõnikord ka teistsuguseid religioone, vanuseid, võimekusi… you name it. Arvamusfestival saab anda oma panuse mõne hirmuga tegelemisse.
3) Miks see parlamendierakondade esimeeste arutelu on?
