Kuidas tagada Eestis edukalt toimiv tööstus − see küsimus on avalikkuses keerelnud pikka aega ja lihtsaid vastuseid ei ole. Muutuv geopoliitiline olukord, volatiilne energiaturg, keskkonnaeesmärgid ning tööjõu kättesaadavus toovad valemisse uued keerukust lisavad muutujad. Arvamusfestivalil kohtuvad valdkonna eksperdid, et otsida vastuseid küsimustele, mis mõjutavad meie tööstuse tulevikku otseselt ja kaudselt järgmiste aastakümnete jooksul.
Paneelis arutleme mitmel olulisel teemal:
Energia hind ja tulevik tootmissisendina
Energiahindade volatiilsus on uus reaalsus – see, mis täna tundub taskukohane, võib homme olla tööstuse jaoks kriitiline kuluallikas. Energiahinnad on viimastel aastatel olnud heitlikud, mõjutades eelkõige energiamahukaid tootmisettevõtteid. Näeme, kuidas osa tootmisest lahkub madalamate hindadega piirkondadesse. Küsimus ei ole enam ainult energias, vaid varustuskindluses, keskkonnamõjus ja pikas vaates.
Inimkapital: järelkasv, oskused ja ümberõpe
Majanduslik areng on tihedalt seotud oskusliku tööjõu olemasoluga. Nii ümberõppeprogrammide, kutsehariduse kui ka kõrghariduse süsteem peab olema kooskõlas uute tehnoloogiliste suundade ja ettevõtete vajadustega. Lisaks tuleb küsida – kas suudame hoida ja meelitada vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi piirkondadesse väljaspool Tallinna?
Uued ärimudelid ja rahvusvahelistumine
Eesti tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime ei saa põhineda pelgalt madalate tootmissisendite või allhankemudelite najal. Vajalike muutuste seas on liikumine kõrgema lisandväärtusega tootmise poole – näiteks tehnoloogiapõhised tööstused, nutikad lahendused ning digitaliseeritud tootmisprotsessid. Meil on potentsiaal kasvada valdkondades, kus teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni osakaal on suurem – see loob ka rohkem väärtust ühiskonnale tervikuna.
Kapital ja investeeringud: kas meil on konkurentsivõimeline keskkond?
Geograafiline asukoht ei muutu – Eesti jääb äärealale. Seetõttu tuleb iga investeerimisotsust teha teadlikult ja arvestada nii riske kui võimalusi. Energiasektori ettevõtted sh Adven pakuvad lahendusi, mis vähendavad ettevõtte enda investeerimiskoormust – kuid siinkohal on oluline riigi roll regulatsioonide ja investeerimiskliima kujundajana. Kapital ei liigu sinna, kus risk on ebamõistlikult suur või läbipaistmatu.
Eesti regioonid tööstuse asupaigana
Tööstusettevõtete paiknemise otsuseid mõjutavad järjest enam tegurid, mis ulatuvad pelgalt energia- ja tööjõukuludest kaugemale. Kui sisendkulud on suures plaanis sarnased, saab määravaks taristu kvaliteet ja elukeskkonna terviklikkus. Just siin tuleb mängu avaliku ja erasektori koostöö roll – usaldusväärse ja ajakohase taristu arendamine (teed, energiavõrgud, kaugküte, sidevõrk, haridusasutused) on võtmetähtsusega, et muuta ka Eesti regioonid tööstusinvesteeringute jaoks atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks.
Paneelis osalevad Eesti tööstuse ja majanduse võtmeisikud: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas, Adven Eesti äri juht Raivo Melsas, Cleveroni nõukogu liige Arti Kütt ning Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman – igaüks toob arutelusse oma valdkonna praktilise kogemuse ja strateegilise vaate.
Vestlust modereerib Ott Pärna, Tallinna IT ja Tehnoloogiakolledži juht, majandusekspert, ettevõtja ja saatejuht, kes hoiab arutelu fookuses ning aitab esile tuua olulisemad ideed ja sõnumid.
Tule kuulama ja kaasa rääkima!
📢Arutelu toimub 9. augustil Ettevõtluskindluse alal kell 12.30-14.00!
Paneelis osalevad eksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et üheskoos arutada, millist tööstuspoliitikat vajab Eesti homme. Mõtleme koos, kuidas saaksime pakkuda ettevõtetele taskukohast, usaldusväärset ja kestlikku energiat. Ja kuidas ehitada üles tööstus, mis suudab püsida konkurentsis ka 10–15 aasta pärast – ükskõik, kust puhuvad poliitilised tuuled.
Autor: Adven
