Selle aasta presidendivalimistel testitakse Riigikogus muudetud presidendivalimiste korda.
«Kui me tahame sisukaid valimisi, siis peaks olema kindlus kahes asjas – kes on kandidaadid ja kes neid valib. Mitte nii, et kogu aeg käigu pealt vahetame hobuseid,» ütles Arvamusfestivalile Tartu Ülikooli võrdleva poliitika kaasprofessor Piret Ehin.
Arvamusfestivalil on olnud oma roll presidendikandidaatide ja -valimiste nähtavamaks muutmisel. 2021. aasta koroonapandeemia laineharjal toimus presidendivalimiste eelne väitlus Arvamusfestivalil erakonnajuhtide vahel¹. 2016. aastal osalesid Arvamusfestivali presidendikandidaatide debatis professionaalsed tipp-poliitikud ja endine õiguskantsler Allar Jõks².
Konkurents toob arutelu
Kui 2021. aastal välditi isikutevahelist konkurentsi, siis sel aastal võiks eeldada, et kandidaate tuleb rohkem. Üks põhjus selleks on president Alar Karise vaikimine oma jätkamise küsimuses, mis juba iseenesest tekitab üha suuremat tungi alternatiivide otsimiseks.
Kuna president Karis valiti ametisse enne Ukraina agressioonisõja algust, siis on ilmselt üha suurem avalik ootus, et talle visatakse kinnas nende poliitiliste jõudude poolt, kes on rahva seas populaarse presidendi suhtes olnud kriitilisemad.
Erakond Isamaa ja Keskerakond on küll opositsioonist valitsusse pürgimise hoos oma valijate nimel juba avalikult vandunud, et seisavad Karise seljataga. See omakorda võib tekitada valitsuserakondadel soovi vastanduda.
Teisalt võivad lähenevad Riigikogu valimised anda ka väiksematele erakondadele tõuke kasutada presidendivalimisi endi ilmavaadet esindavate kandidaatide esile tõstmiseks isegi siis, kui hääli valimisvõiduks kokku ei saada.
Sotsiaaldemokraatidel on näiteks välispoliitika areenil väga kogenud Euroopa Parlamendi saadikud, kelle oskused ja teadmised tooks presidendidebattidesse värve ning parteile pikemas perspektiivis kasu. EKRE saaks oma kandidaadi esiletõstmisega vedada lauale nende erakonna valijaid mobiliseerivaid teemasid. Kui sotsid astuksid Brüsselist platsile, siis ei jääks ka Reformierakond mängust välja.
Seega ei välista miski praegu seda, et matemaatika tõstetakse korraks kõrvale ning muu hulgas pannakse ka Riigikogu valimiste loosungid juba augustis letti. Mida rohkem on kandidaate, seda tõsisem on vaidlus, nagu näitas 2016. aasta Arvamusfestivali debati kogemus.
Äkkvahetusi saaks vältida
Seda enam, et omavaheline mõõduvõtt on ka uude presidendi valimise seadusesse justkui veelgi enam sisse kodeeritud. Seetõttu toodi ametlik kandidaatide esitamise protseduur varasemaks, et tekiks võimalus kandidaatide seisukohtadega tutvuda ning suurendada kandidaatide nähtavust – anda neile aega end Riigikogu istungisaalis esitleda³.
Kui Riigikogu enamuse presidendivalimiste seaduse muutmise tahe oli siiras, siis võib loota, et seekord välditakse täiesti ootamatute uute kandidaatide poliitikalavale toomist ja suudetakse lõppotsust tehes endi eelistustest loobuda.
«See on kandidaatidele pettumust valmistav, et kui sa oled kaks kuud käinud ringi ja teinud mingit sorti kampaaniat ning siis sind heidetakse pärast esimest hääletusvooru kõrvale ja seatakse üles hoopis uued kandidaadid,» sõnas Ehin.
Lõpphääletusel üksmeele saavutamiseks vajaliku jõu leidmisel võiks Riigikogu võtta aluseks nii kandidaatide sisukuse kui ka avaliku arvamuse uuringute toetusnäitajad. Silmas tuleks pidada aga seda, et me valime sõjaaja presidenti nii nagu valisid soomlased 2024. aastal. Isegi kui meil ei ole otsevalimisi, jääks ehk 2027. aasta märtsi Riigikogu valimiste eelse valimiskogu kokkukutsumine ära.
«Ka kandidaat peab teadma, kellele meeldida tuleb – kas Riigikogu liikmetele või hoopis nendele KOV esindajatele, kes tulevad valimiskokku,» tuletas Ehin meelde. «Eesti on ainus riik maailmas, kus presidendivalimise õigus võib minna ühe kogu käest teise kätte.»
Pettumus ehitab tee reformile
Ehin on veendunud, et kui eesolevad valimised valmistavad siiski pettumuse, kuigi Riigikogu muutis aasta alguses presidendi valimise seadust, tekib ka ind edaspidi rääkida põhjalikumatest reformidest. «Suurem debatt seisab ees, et kas tahame seda süsteemi põhjalikumalt reformida.»
Kui erakonnad tahavad aga presidendivalimised ausalt välja mängida, siis uus presidendivalimiste kord annab selleks veidi paremad võimalused küll.
Ametis oleva Eesti presidendi ametiaeg lõpeb 10. oktoobril 2026. Arvamusfestival toimub veidi vähem kui kuu aega enne seda, kui Riigikogu liikmetele jagatakse esimesed hääletamissedelid presidendikandidaadi või -kandidaatide nimedega. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu.Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus⁴.
Autor: Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimi vabatahtlik, politoloog Külli Kapper
Allikad
1. https://www.err.ee/1608306801/arvamusfestival-erakonnajuhid-vaidlesid-presidendivalimiste-ja-koroona-ule
2. https://www.err.ee/571973/taismahus-video-presidendikandidaatide-debatil-arvamusfestivalil-andsid-tooni-julgeolek-ja-rabedad-naljad
3. https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-v-ttis-vastu-presidendi-valimise-korda-t-psustava-seaduse/
4. https://www.valimised.ee
