Eesti on vaieldamatult rikkaliku kultuuriga riik. Sajandite vanune rahvakultuur määratleb eestlase isiksust ja eluviise – armastame jätkuvalt laulupidusid, hoiame uhkusega oma saunakultuuri ning moodsa digitaalse ühiskonnana hindame endiselt ka looduslähedust. Aastal 2025 aga elavad Eestis juba 216 rahvuse esindajad, kes põimivad meie (aja)loosse uute kogukondade kombeid ja traditsioone, muutes meid veelgi kultuuririkkamaks.
Arvamusfestivali Kultuuririkkuse ala kutsub osalema, kaasa mõtlema ja arutlema! Kahe päeva jooksul keskendume muu hulgas kuuluvustundele, meediaruumile, kultuuriharidusele, ligipääsetavusele ja identiteediküsimustele, mis kõik on ühel või teisel moel seotud just meie kultuuririkkusega.
Esimese festivali päeva avab arutelu erinevate kultuuride nähtavusest ja aktsepteerimisest Eestis, küsides millist rolli peaksid avalikus ruumis mängima erinevad kultuurilised sümbolid ja traditsioonid, sealhulgas eesti rahvakultuur. Kas mitmekultuuriline tänavapilt toetab ühist identiteeti või võib see hoopis lõhkuda senist kultuurilist tasakaalu? Arutelu juhib Elo-Hanna Seljamaa ning kaasa löövad Tanel Meiel, Epp Tamm, Celal Yildirim ja Eda Kalmre.
Päev jätkub meediatarbimise ja info usaldamise teemal eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste seas, keskendudes kriitilisele mõtlemisele ning digipädevustele. Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu venekeelsete raadio- ja veebiuudiste juht, Tatjana Gassova, ning kaasa löövad Triin Vihalemm, Dmitri Teperik ja Victoria Punga.
Kolmanda aruteluga jõuame kohanemise ja lõimumiseni – arutledes, kuidas kuuluvustunne kujuneb, milline on uussisserändaja lõimumisteekond ning mida saavad teha riik, kogukonnad ja igaüks meist, et „võõrast” võiks saada „meie inimene”. Arutelu moderaatori Johannes Trallaga ühinevad Dimitri Moskovtsev, Mart Kallas, Tiit Tammaru, Ain Käpp ning Mari-Liis Jakobson.
Esimese päeva võtab kokku teine meediateemaline arutelu, mis uurib, kas ja kuidas meedia panustab meie kultuuririkka ühiskonna kuvandisse, millised sõnumid peidavad ennast kurjade huntidena, ja millised on pigem kuldvõtmekesed, mis avaksid uusi uksi. Vestlust juhib Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja, Diana Lorents.
Pärast põnevat õhtust kultuuriprogrammi ja Paides veedetud ööd avame teise päeva lastes silme eest läbi Bullerby lapsed, vennad Lõvisüdamed, Karlssoni katusel ning palju teisi tegelasi, et arutleda, kuidas Ilon Wiklandi kunst ja pagulaskogemusi käsitlevad lood on aidanud kaasa avatud ja kaasava ühiskonna kujunemisele. Uurime ka seda, kuidas Wiklandi ning teiste autorite looming käsitleb sõja, paguluse ja solidaarsuse teemasid ning inspireerib ühiskondlikke algatusi ka tänapäeval. Frederika ja Anna Wiklandiga ühinevad Maarja Kõuts ja Yelyzaveta Tarazevych, arutelu juhib Olga Sõtnik.
Päev jätkub kultuuri ligipääsetavuse teemal. Keskendume elukaare ülesele ligipääsetavusele – kultuuri soovivad kogeda nii puudega, ajutise traumaga, eri keele- ja kultuuritaustaga kui ka väärikas või lapseeas olevad inimesed. Kas erisusi osatakse näha rikkusena? Kas Eesti on selleks valmis? Nendele küsimustele mõtlevad kaasa Eda Silberg, Edmar Tuul, Mari Puuram ning Elo Võrk. Arutelu juhib Keiu Virro.
Kultuur algab kirjasõnast. Jätkame festivali teist päeva kirjanduse teemal ja keskendume küsimustele, milline pilt kujuneb eesti kirjandusest väljaspool eesti keeleruumi ja millised protsessid on sellega seotud? Kas eesti kirjandus järgib samasuguseid trende kui mõne suurriigi või arvukama rääkijaskonnaga keele oma? Kuidas toimub sisuline tõlketöö TI ajastul ja kuidas motiveerida keeli õppima, kui üksteisele arusaadavaks suudame end teha ka programmide abil? Moderaator Kaur Riismaaga ühinevad Adam Cullen, Ilze Tālberga ning Kätlin Kaldmaa.
Eelviimasel arutelul keskendume ühiskonna kõige noorematele liikmetele ehk lastele, küsides, kas nendes peitub kultuuri tulevik? Teades, et 5–14-aastaste laste kultuurikülastused on viimase kümnendiga vähenenud pea poole võrra ning koolist on saanud üha olulisem sild kultuurini, peame aru saama, kuidas kõige paremini kultuuri hoida. Kultuuriasutused pingutavad, et pakkuda õpetajatele vajalikku tuge, aga kas sellest piisab, et hoida Eesti kultuuri elujõulisena järgmise kümnendi jooksul? Arutelu veab Keiu Virro ning temaga koos arutlevad Triin Laasi-Õige, Annikki Aruväli, Ivo Lille, ning Karin Sarv.
Kultuuririkkuse ala viimase aruteluna toob MTÜ Fenno-Ugria meie ette hõimurahvastele keskenduva arutelu. Nimelt on Soomes ja Norras viimastel aastakümnetel aset leidnud saamide emantsipatsioon ja staatuse muutus, taas on ellu äratatud saami keeled. Soome näitel saab rääkida ka karjalaste ja ingerlaste staatusest. Mida on Eestil sellest kõrva taha panna? Räägime ka soome-ugri väikerahvaste eneseteadvuse, identiteedi, oma keele oskamise perspektiividest Venemaal. Arutelu moderaator on Finno-Ugria Asutuse direktor Barbi Pilvre ja arutelus osalevad Hannele Valkeeniemi, Raivo Vetik ja Aimar Ventsel.
Samuti ei ole põnevuseta arutelude vahelised momendid – Kultuuririkkuse alal on terve päev midagi kuulata või jälgida!
Ootame kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja jagama ideid, kuidas kultuur ja selle mitmekesisus saavad toetada üksteisemõistmist ja hoolivust. Kultuuririkkus algab igaühest ning saab hoogu meie igapäevastes mõtetes ja tegemistes!
Leiad meid alalt number kaks. Näeme juba varsti!
Kultuuririkkuse ala peakorraldaja Kultuuriministeerium koos partnerite Integratsiooni Sihtasutuse, ÜRO Pagulasameti, Fenno-Ugria, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvusraamatukogu ja teiste kaasamõtlejatega.
Sündmust kaasrahastab Euroopa Liit.
