Demokraatiatele on fundamentaalselt kaks suurt ohtu: demokraatia vastased ja stagnatsioon. Stagnatsioon on aga oht ainult seepärast, et maailm muutub. Kui ei muutuks, ei peaks ka demokraatlikke institutsioone muutma. Ent muutub tehnoloogia (sotsiaalmeedia, digitaalne ajakirjandus, tehisintellekt), looduskeskkond (kliima, reostus, elurikkuse kadu), majandus (globaliseerumine, ebavõrdsus), kultuur, teadus ja palju muud.
DD Demokraatiakeskus koos teadlaste ning teiste vabaühendustega on sel aastal käivitamas kootööd Eesti demokraatlike institutsioonide arendamisel. Näeme, et areng on jäänud veidi kängu, sest võimumängud domineerivad demokraatliku süsteemi üle. Selle sümptomiteks on koalitsioonileppe ülimus, usaldushääletused, kobareelnõud, obstruktsioonid, aga ka laiemalt nihe põhiseaduslike institutsioonide võimude lahususelt erakondade hegemooniale.
Üks demokraatlike institutsioonide arendamise eeldus on avalik arutelu ideede üle. Uute ideede tõstatamiseks ning arutelukultuuri edendamiseks korraldab DD Sihtasutus koos Eesti Koostöö Kogu, Soome Instituudi, Euroopa Kodanikualgatuse, Parempoolsete Noortega ning partneritega Soomest tänavusel Arvamusfestivalil demokraatia ala.
Muutus algab demokraatia mõtestamisest hariduses ja teaduses
Teadmispõhises ühiskonnas eeldame, et ühiskondlikult olulisi asju tehakse lähtuvalt teadusest. See võiks olla sama ka demokraatia osas – kui näeme vajadust muutuste järele, siis võiks esimesena küsida meie politoloogidelt, filosoofidelt ja õigusteadlastelt, milliseid vastuseid teadus meile anda võiks. Seetõttu tõstatame demokraatia ala aruteluga küsimuse – kuidas me teame, mis on hea demokraatia? Kui demokraatia mõtestajateks ning uurijateks on teadusasutused, siis kas Eesti teadlased suudavad sellele küsimusele vastata?
Et oleks osapooli, kellega vestlust ideede üle pidada, on vaja kodanikke, kes huvituksid kaasa arutlemisest ning meie demokraatia seisundist. Lahendusvõimalusi huvi kujundamiseks nähakse hariduses ning noortele suunatud tegevustes. Meie ala arutelus “Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon ELis?” saab jagada ja kuulda ideid selle üle, kuidas võimestada noori oma visiooni ja ettepanekuid Euroopasse tooma.
Kodanikud vajavad positiivseid kogemusi arutelukultuurist
Avalik arutelu demokraatia üle saab paremini toimida, kui inimestel on kogemuslik taju demokraatlikust kultuurist. Seetõttu anname demokraatia alal võimaluse kogeda uusi ja demokraatlikumaid aruteluformaate. Reedel saab liituda dialoogiringidega, mis on Soomes ühiskonda ühendanud ja kohalikku arutelukultuuri arendanud. Laupäeval saab kogeda uudset hüperlokaalset aruteluformaati, kus Paidest on pooleteiseks tunniks võimalik liituda ühiseks aruteluks osalejatega, kes paiknevad Riias ja Helsingis. Arutelu on piloodiks üle-Euroopalisele arvamusfestivalile Hybrid European Democracy Festival, mis toimub 2024. aasta mais Tartus ja üle Euroopa.
Otsustes ja arutelus osalemisega positiivselt suhestumiseks on kodanikele eriti oluline, et nende enda kodukohas neid ära kuulataks ja soovidega arvestataks. Aasta jooksul nägime, kuidas mitmed kohalikud kogukonnad ei ole oma omavalitsuse juhtidega jõudnud raskestes otsustes lahendusteni ning läinud kohtusse oma õigusi kaitsma. Eesti Koostöö Kogu küsib oma arutelus kuidas murda kodanike-riigi patiseisud ning milliseid lahendusi sellised olukorrad vajavad.
Viimaks on ka meedias ning sotsiaalmeedias toimuv oluline kujundaja sellele, kuidas kodanik demokraatia üle aruteluga suhestub. Arutelus “Sõnavabadus versus vaenukõne kriminaliseerimine” toovad Parempoolsed Noored debatiga esile erinevad pooled, kuidas meie vabadused ja õigused peaksid avalikkuses arutelu reguleerima.
Demokraatia valukohtadele tuleb hakata ühiselt lahendusi otsima
Demokraatia uurimine, mõtestamine ja selle üle avalikult arutamine võiks viia muutusteni konkreetsete demokraatlike institutsioonide toimimises. Koos Soome mõttekoja Sitraga toome arutelus “Democracy innovations from Finland and Estonia” uusi lahendusi, mida meie süsteemides katsetada.
Samuti algatame lahenduste otsimiseks arutelu kahel teemal aruteludes “Koalitsioonilepe kui Eesti valitsemise pühakiri?” ning “Kuidas tagada avalikkuse toetus kliimaseadusele?”, kus loome arutelu ametnike, poliitikute ja teadlaste vahel, et tuua mõtestajad ning elluviijad kokku.
Olenemate sellest, kas oled kogenud ekspert või noor huviline, huvitavaid arutelusid kuulamiseks ja kaasa rääkimiseks leiad demokraatia alalt kindlasti. Kohtume Arvamusfestivalil!
