Sel aastal on Arvamusfestivalil Eesti metsa ala, et emotsionaalsel metsanduse ja looduskasutuse teemal avada uusi tahke.
Metsanduse infosõda on kestnud viimased kümmekond aastat. Ühel pool on loodusaktivistid, keda motiveerib armastus metsa vastu. Teisel pool on metsamajandajad, kelle armastuses metsa vastu pole samuti võimalik kahelda. Eesti on täis perekondi, kes on armastusega metsa eest hoolt kandnud põlvest põlve.
Metsal on neli põhiväärtust: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Ja see ongi konflikti allikas. Alati on keegi, kelle jaoks on üks väärtus tähtsam kui teised. Metsal on hea siis, kui valitseb tasakaal. Paides soovime astuda sammukese lähemale teadmisele, kas kuldne kesktee on üldse võimalik.
Mets on hea süsiniku siduja, omades kaalukat rolli kliimaeesmärkide täitmisel. Protsess käib käsikäes puidu tootlikkusega – metsa uuendamisega ja noore metsa kasvama aitamisega. Neid teistest väärtustest kõrgemale seades hakkab kannatama elurikkus. Ja vastupidi.
Elurikkusele aitab inimene metsas kaasa looduskaitsetöödega ja metsaväärtuseid toovad loodussõpradele lähemale hästi hooldatud matkarajad ning puhkevõimaluste paljusus. See kõik nõuab rahalist ressurssi, milleks tuleb puitu varuda majandusmetsadest.
Eesti metsa väärtuste hoidmisel on pilgud suunatud ennekõike riigimetsa majandaja RMK suunas, kes haldab ligemale poolt metsamaast. Vähemteada on asjaolu, et ligi 40% riigimetsast on kaitse all ning RMK on ühtlasi suurim looduskaitsetööde tegija Eestis. Puiduturul moodustab riigimetsa panus iga-aastaselt vaid kolmandiku.
Rohkem teadust, rohkem väärtust
Globlaalne tööstus ja tootmine liigub jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõtu suunas. Võidujooks käib puitu väärindavate parimate lahenduste, aga ka tehnoloogiate leidmise suunal. Palki me oskame puitmajadeks ja mööbliks teha, ent üle jääva puitmaterjali väärindamise varasemad plaanid – biotehase rajamine – on takerdunud kogukondade ja huvirühmade vastuseisu.
Arvamusfestivali metsa ala otsibki muu hulgas vastust küsimusele, mis on Eesti biotööstuse tegelik potentsiaal ja kuidas seda parimal võimalikul viisil edendada.
Ühiskonna ootused metsandusele on muutunud. Inimesed tajuvad, et päris igal pool enam endistviisi edasi minna ei saa. Optimaalsete metsamajandusmudelite tekkeks vajab metsandus rohkem teadust ja tehnoloogiat.
Mõistagi ei saa mööda metsandushariduse rollist, sest emotsionaalses metsanduse teemas aitavad orienteeruda faktiteadmised. Metsa ala festivalil kannab seda eesmärki.
Metsa alal jagavad ekspertteadmisi esindajad Kliimaministeeriumist, Eesti Maaülikoolist, Riigimetsa Majandamise Keskusest, Keskkonnainvesteeringute Keskusest, Luua Metsanduskoolist, Fibenolist, looduskaitsjate ühendustest ja eraettevõtetest.
