Siseministeerium Arvamusfestivalil: turvalisus algab teadmisest, valmisolekust ja inimestest

Mis ühendab kriisivalmidust, vabatahtlikkust, telefonikelme ja kiirgust meie ümber? Esmapilgul mitte kuigi palju, ometi kohtuvad need teemad tänavu Arvamusfestivali siseturvalisuse alal, mille toob kuulajateni Siseministeerium.

Siseministeerium koos allasutustega seisab selle eest, et iga eestimaalane tunneks, et tal on siin turvaline elada ning Eesti piir oleks kaitstud ja põhiseaduslik riigikord tagatud. Meie haldusalas töötab üle 8000 inimese – nende hulgas politseinikud ja päästjad, piirivalvurid ja häirekeskuse ning IT-töötajad, kes kaitsevad iga päev inimeste elu ja vara. Siseministeerium kujundab siseturvalisuse valdkonna poliitikaid ja tagab allasutustele nende igapäevatööks vajaliku, alates motiveeritud töötajatest ja toimivast seadusandlusest kuni tänapäevase tehnikani.

Turvalisus ei sünni aga ainult ametkondade tööst. Seda loovad ka teadmised, valmisolek ja inimeste endi otsused. Just sellest räägimegi 7. augustil arvamusfestivalil.

Päeva avab arutelu „Kes jääb Eestit hoidma, kui olukord muutub tõsiseks?“. Kui räägime riigikaitsest, mõtleme sageli Kaitseväele ja relvastusele. Ometi ei sünni ühiskonna vastupanuvõime ainult rindel – seda kinnitab Ukraina viimaste aastate kogemus. Selleks, et riik toimiks, on vaja inimesi, kes jätkavad õpetamist, ravimist, ettevõtlust, vabatahtlikku tegevust ja kogukondade hoidmist ka kõige keerulisemates oludes. Kas Eesti inimesed teavad, milline on nende roll kriisis? Kuidas tekib soov jääda ja panustada? Nendele ja teistele küsimustele proovivad vastata Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna juhataja Anastassia Ümar, Kaitseväe diviisi staabiülem Janno Märk, ERR-i Narva korrespondent Jüri Nikolajev ning Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. Arutelu juhib Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi.

Pärastlõunane arutelu, „Minuga seda ei juhtu?!“, keskendub kelmustele. Enamik ohvreid uskus enne petta saamist täpselt sama. Kuuleme päris lugusid, mida kuulajateni toovad dramaturg Eero Epner ning näitlejad Polina Kryuchkova ja Aivar Luht. Koos ekspertidega vaatame otsa petturite töövõtetele ja sellele, miks võivad kelmide võrku langeda ka targad, ettevaatlikud ja kriitiliselt mõtlevad inimesed. Minikaasustega vürtsitatud arutelu juhib endine uudisteankur ning praegune Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa. Oma kogemusi kelmidega jagavad Äripäeva Läti projekti juht Andrus Vaher ning tervise- ja kogemusnõustaja Liis Velsker. PPA võitlusest kelmidega räägib kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu ning inimkäitumist aitab selgitada Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi finantskäitumise uuringute peaspetsialist Heidi Reinson.

Üks kõige rohkem emotsioone tekitav aruteluteema on „Kiirgus meie ümber – müüdid ja tegelikkus“, kus räägime faktidest ja proovime vähendada inimeste hirme, mis tahes tahtmata tekivad, kui nad kuulevad sõnu “tuumareaktor” ja “radioaktiivsus”. Kiirgus ei ole ainult tuumajaam – see on osa meie igapäevaelust. Kus lõpeb põhjendatud ettevaatus ja algab põhjendamatu hirm? Kui hästi on Eesti riskideks valmis ning mida tasub tegelikult karta? Särtsu täis arutelu juhib ajakirjanik Kadri Kõusaar. Müüte aitavad kummutada Siseministeeriumi nõunik Reelika Runnel, Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv, Sisekaitseakadeemia CBRN-valdkonna lektor Jan Raidloo ning Fermi Energia ohutusjuht Kaspar Kööp.  

Päeva lõpetab arutelu „Kraavivesi, priimus ja mutimaks – kas valmisoleku kõrgtase?“, mis võtab luubi alla inimeste käitumismustrid. Kriisidest räägitakse palju, kuid tegudeni jõutakse harva. Miks? Kas valmistumine tundub keeruline, kallis või lihtsalt ebamugav? Selle mõistatuse proovivad lahti muukida Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi, antropoloog ja käitumise disainer Helelyn Tammsaar ning endine Kaitseväe juhataja Martin Herem. Vestluse fookust hoiab Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase. Ja et tegemist ei oleks pelgalt vestlusega, näitame ka praktiliselt, kuidas lihtsate vahenditega hakkama saada olukorras, kus tavapärased mugavused enam ei toimi.

Tähelepanelik lugeja mõistab, et eelmainitud arutelud räägivad küll erinevatel teemadel, kuid neil on ühine nimetaja – turvalisem Eesti, mis algab teadlikest inimestest. Ennetades õnnetusi, valmistudes kriisideks, mõistes riske ja hoides üksteist, saab igaüks meist anda oma panuse.

Tule 7. augustil arvamusfestivali siseturvalisuse alale. Kuula, küsi, vaidle ja mõtle kaasa, sest turvalisus ei ole ainult riigi asi – see on meie kõigi ühine lugu.

Vabatahtlikuna festivalil

Tule tiimi!

“Nende inimestega koos tegin ma ükskord Arvamusfestivali!” on lause, mida sajad inimesed saavad Arvamusfestivali pildigaleriid vaadates rahulolu ning uhkusega öelda, sest Arvamusfestival saab teoks just tänu vabatahtlike tööle.

ANNA ENDAST MÄRKU

Ole osa Arvamusfestivalist - iga päev!

Ole kursis uudistega!

Tule toetajaks!

Sinu panus toob kokku inspireerivad inimesed, sisukad arutelud ja värsked ideed. See loob parema kogemuse külastajale ja aitab hoida Arvamusfestivali elujõulisena ka tulevasteks suvedeks. Aitäh, et aitad head mõtted ellu äratada!
Toeta festivali