Mait Palts
Ulatuslik e-sigarettide salaturg varustab Eestis enam kui pooli toote tarbijaid ning muudab keelatud tooted lihtsasti kättesaadavaks ka alaealistele. Nišitootest on saanud suur ühiskondlik probleem, mille lahendamine nõuab riigi, ettevõtjate ja iga kodaniku ühist pingutust.
Elektroonilised sigaretid ehk e-sigaretid on muutunud üha levinumaks alternatiiviks traditsioonilistele tubakatoodetele ning paraku on siin tulu teenimise võimalust näinud ka salakaubaga äritsejad. 2024. aastal konfiskeeris Eesti Maksu- ja Tolliamet rekordkoguses ehk ligi 3750 liitrit e-sigareti vedelikke. Kontrollitakse nii sotsiaalmeediavõrgustikke, seaduslikke ladusid kui ka kaupluseid ning pisteliselt postipakke ja sõidukeid maanteedel.
Salakaubandus ei vähenda üksnes riigikassasse laekuvat maksutulu, vaid õõnestab ka ühiskondlikku usaldust vastutustundliku kaubanduse vastu. See süvendab reeglitest möödahiilimist ja haavab ausat ettevõtlust. Veelgi murettekitavam on aga see, et keelatud maitsete ning kontrollimata nikotiinisisalduse ja vedeliku mahuga e-sigaretid on ulatusliku salaturu tõttu saanud kergesti kättesaadavaks ka alaealistele. Probleem on võtnud ühiskondliku mõõtme, millest ei saa mööda vaadata.
Salaturu osakaal on vähemalt 52 protsenti
2025. aastal kaitstud lõputööst1 selgus, et 2987 ühekordsest e-sigaretist 52% olid sellised, mis ei vastanud ühelegi Eestis kehtestatud nõudele ehk olid mustalt turult saadud. Uuringu aluseks oli võetud Eestis e-sigarette ja e-sigareti vedelikke müüva Nicorex Baltic OÜ andmed. Uurimismaterjali oli palju, kuna e-sigareti edasimüüjatel on kohustus kokku koguda keemilisi ühendeid ja akusid sisaldavaid kasutatud e-sigarette, mida tavalisse prügikasti visata ei tohi.
Keskkonnaagentuuri 2024. ja 2025. aastal tehtud riikliku sortimisuuringu2 käigus leiti segaolmeprügist 369 tonni e-sigarette. Võrreldes segaolmeprügi liigilist koostist ja Eestis ametlikult deklareeritud e-sigarette, saab nende andmete põhjal tuletada salaturu osakaalu suuruseks hinnanguliselt ligi 80%.
Keelatud toodete seas oli peamiselt erinevate maitsetega e-sigarette, näiteks arbuusi- ja virsikumaitselisi, mida Eesti jaekaubandusvõrgus müüa ei tohi. Uurimistöö käigus küsitleti ka 121 e-sigareti kasutajat, kellest 60% tunnistas, et kasutab regulaarselt erinevaid keelatud tooteid ja eelistab maitsestatud vedelikega e-sigarette. Selgus, et keelatud tooteid ostetakse peamiselt suhtlusrakenduste gruppide vahendusel, sõpradelt või tuttavatelt ning välismaistest e-poodidest.
Iga neljas õpilane suitsetab regulaarselt
Salaturul leiduvad tooted muudavad keelatud e-sigaretid lihtsasti kättesaadavaks ka alaealistele. Seda kinnitab Tervise Arengu Instituudi enam kui 2000 noore seas läbi viidud uuring3, kust selgus, et iga teine õpilane vanuses 15–16 on proovinud e-sigarette ning 65% õpilastest leidis, et e-sigarette on kerge kätte saada. Samuti on e-sigarettide proovimine nihkunud nooremasse ikka: 70% e-sigaretti proovinutest alustas 12–14 aastaselt. Uuringust selgus, et e-sigaretid on populaarsemad tüdrukute seas. Näiteks on elu jooksul e-sigarette tarvitanud 51% poistest ja 59% tüdrukutest.
Probleemi lahendamine vajab kõigi panust
Selleks, et illegaalset e-sigareti turgu Eestis ohjeldada, tuleb esmalt teadvustada, et ebaseaduslik kauplemine ei ole üksikute reeglite rikkumine, vaid laiem ühiskondlik probleem. Sellele reageerimine ja murekohaga tegelemine peab olema riigi, ettevõtjate ja ühiskonna ühine vastutus. Oluline on ka lapsevanemate panus probleemi teadvustamisel ja lapsega rääkimisel.12-aastase jaoks ei tohiks olla e-sigaret igapäeva normaalne osa.
Ettevõtted ootavad riigilt kõigile võrdselt kehtivaid reegleid, ausat ja kontrollitud turgu. Vastutustundlikud ettevõtted ei müü nikotiinitooteid alla 18‑aastastele. Küll aga teevad seda rahuliku südamega salakaubaga äritsejad, saades sellega ebaõiglase konkurentsieelise ja lõhkudes seeläbi ausat ettevõtluskeskkonda.
Musta turu tõkestamine eeldab terviklikku ja järjekindlat riiklikku sekkumist, ka ennetusfaasis. Oluline on teemat prioritiseerida, edendada koostööpõhist järelevalvemudelit ning tagada selleks vajalikud ressursid. Ka seadusandlikes protsessides tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ulatusliku musta turu tekkimise ennetamisele.
Peame kaitsma läbipaistvat majanduskeskkonnda ja turvalist kaubandust Eestis. See on ühine pingutus, kuhu saavad oma panuse anda kõik. On oluline, et me ei aktsepteeriks illegaalset e-sigarettide turgu. Kui reegleid ei järgita, kaotavad lõpuks kõik.
Uuringute alikad:
1Paesüld, Sigrid (Sisekaitseakadeemia, 2025). „Eestis keelatud ühekordsete e-sigarettide leviku hindamine Nicorex Baltic OÜ tühja paki uuringu näitel.“
2Keskkonnaagentuur (2025). „Riiklik jäätmete sortimisuuring, lõpparuanne.“ https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-09/Sortimisuuringu%20aruanne%202025_0.pdf
3Tervise Arengu Instituut (2025). „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas.“ https://tai.ee/et/valjaanded/Eesti-koolinoorte-uimastitarvitamise-uuring-2024
INFOKAST: Mis on lubatud ja mis mitte?
Eestis on kehtestatud nõuded nii e-sigareti lubatud maitsete, vedeliku- kui ka nikotiinisalduse kohta. Keelatud on erineva maitsetega vedelikke sisaldavad e-sigaretid, maitsetest on lubatud vaid mentool ja tubakas. E-sigareti nikotiinisisaldus võib olla kuni 20 mg/ml ning e-sigareti vedeliku maht kuni 2 ml. Turule lubatud ning kõigile nõuetele vastava toote tunneb ära pakendil oleva Eesti maksumärgi järgi.
Mait Palts: Eestis on laialdane illegaalne e-sigareti turg, mis suurendab alaealiste ligipääsu toodetele
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad selgelt, et Eestis on murettekitavalt suur elektrooniliste sigarettide salaturg – enam kui pooled tarvitatavatest e-sigarettidest on saadud mustalt turult. Laialdane illegaalne e-sigareti turg suurendab ka alaealiste ligipääsu toodetele. Tegemist ei ole marginaalse nähtuse, vaid laiema ühiskondliku probleemiga, mille lahendamine nõuab kõigi osapoolte ühist pingutust.
Elektroonilised sigaretid ehk e-sigaretid on muutunud üha levinumaks alternatiiviks traditsioonilistele tubakatoodetele ning paraku on siin oma võimalust näinud ka salakaubaga äritsejad. Erinevate keelatud maitsete ning kontrollimata nikotiinisisalduse ja vedeliku mahuga e-sigarettide levik salaturul on märkimisväärselt suur ning seetõttu jõuavad keelatud tooted lihtsasti ka alaealisteni.
Ainuüksi 2024. aastal konfiskeeris Eesti Maksu- ja Tolliamet rekordkoguses ehk ligi 3750 liitrit e-sigareti vedelikke. Kontrolle tehakse nii ladudes, poodides, maanteedel, postipakkide üle kui ka sotsiaalmeedias. Lisaks sellele, et illegaalse kauba tõttu jääb laekumata maksutulu riigikassasse, mida saaks kasutada ennetuseks ja tagajärgedega tegelemiseks, on suureks murekohaks keelatud toodete kerge kättesaadavus alaealistele.
Selleks, et rääkida lähemalt salaturust, tasub meelde tuletada, mis on Eestis lubatud ja mis mitte. Eestis on kehtestatud nõuded nii e-sigareti lubatud maitsete, vedeliku- ja nikotiinisalduse kohta. Eestis on keelatud erineva maisetega vedelikke sisaldavad e-sigaretid, maitsetest on lubatud vaid mentool ja tubakas. E-sigareti nikotiinisisaldus võib olla kuni 20 mg/ml ning e-sigareti vedeliku maht kuni 2 ml. Lubatud toote tunneb ära pakendil oleva Eesti maksumärgi järgi.
Salaturu osakaal on vähemalt 52 protsenti
Sisekaitseakadeemia finantskolledži üliõpilane Sigrid Paesüld uuris 2025. aastal kaitstud lõputöö1 raames Eestis keelatud ühekordsete e-sigarettide levikut, võttes aluseks Eestis e-sigarette ja e-sigareti vedelikke müüva Nicorex Baltic OÜ andmed. Uurimismaterjali oli palju, kuna e-sigareti edasimüüjatel on kohustus kokku koguda keemilisi ühendeid ja akusid sisaldavaid kasutatud e-sigarette, mida näiteks tavalisse prügikasti visata ei tohi.
Nicorexi jäätmeanalüüsi ehk nn tühja paki uuringust selgus, et 2987 ühekordsest e-sigaretist 52% olid sellised, mis ei vastanud ühelegi Eestis kehtestatud nõudele ehk olid mustalt turult saadud. Keelatud toodete seas oli peamiselt erinevate maitsetega e-sigarette, näiteks arbuusi- ja virsikumaitselisi. Uurimistöö käigus küsitleti ka 121 e-sigareti kasutajat, kellest 60% tunnistas, et kasutab regulaarselt erinevaid keelatud tooteid ja eelistab maitsestatud vedelikega e-sigarette. Keelatud tooteid ostetakse peamiselt sotsiaalmeediast, sõpradelt või tuttavatelt ning e-poodidest. Tühja paki uuringust selgus, et kogutud jäätmetes domineerisid konkreetsed brändid ja maitsed, viidates sihipärasele turustamisele.
Seda, et probleem on tegelikult laiem ja salaturul ringlevate e-sigarettide hulk veelgi suurem, ilmestab hästi asjaolu, et kõik kasutatud e-sigaretid ei jõua ametlikkesse kogumispunktidesse, vaid neid visatakse kas teadmatusest või mugavusest segaolmeprügisse. Keskkonnaagentuuri augustis 2025 avaldatud riiklikust sortimisuuringu aruandest2 võis välja lugeda, et hinnanguliselt 80% leitud e-sigarettidest on sellised, mis polnud Eestis deklareeritud ega vastanud siinsetele nõuetele.
Iga neljas õpilane suitsetab regulaarselt
Salaturul leiduvad tooted muudavad keelatud e-sigaretid lihtsasti kättesaadavaks ka alaealistele. Tervise Arengu Instituut viis enam kui 2000 noore seas läbi uuringu3, kust selgus, et iga teine õpilane vanuses 15–16 on proovinud e-sigarette ning 65% õpilastest leidis, et e-sigarette on kerge kätte saada. Samuti on e-sigarettide proovimine nihkunud nooremasse ikka: 70% e-sigaretti proovinutest alustas 12–14 aastaselt. Uuringust selgus, et e-sigaretid on populaarsemad tüdrukute seas. Näiteks on elu jooksul e-sigarette tarvitanud 51% poistest ja 59% tüdrukutest.
Murettekitav on seegi, et uuringuperioodile eelnenud viimase kuu jooksul e-sigarette suitsetanute seas oli regulaarseid suitsetajaid ehk pea igapäevaseid e-sigarettide tarvitajaid 46% ehk iga neljas kooliõpilane, vähemalt korra nädalas suitsetajaid 27%. Selgus, et enamasti sisaldas e-sigarett nikotiini (89%) ning Eestis keelatud lõhna- ja maitseaineid (68%). Samuti on oluliselt vähenenud nende õpilaste hulk, kes pidasid e-sigarettide paarikordset proovimist suureks riskiks: 2019 aastal oli tulemuseks 73%, 2024. aastal oli tulemuseks vaid 7%.
Igaüks saab oma panuse anda
Seega soosib suur illegaalne turg lihtsat kättesaadavust ja suuremat e-sigarettide tarbimist ka noorte seas. Probleem on süvenev ning mõjutab lisaks noortele ka ausat kaubandust ja riigi maksusüsteemi. Vastutustundlikud ettevõtted ei müü seadusele mittevastavaid tooteid.
Selleks, et illegaalset e-sigareti turgu Eestis ohjeldada, tuleb esmalt teadvustada, et tegemist ei ole ainult ühe sektori või institutsiooni, vaid laiema ühiskondliku probleemiga. Sellele reageerimine ja murekohaga tegelemine peab olema riigi, ettevõtjate ja ühiskonna ühine vastutus. Oluline on ka lapsevanemate panus probleemi teadvustamisel ja lapsega suhtlemisel. Märgates keelatud e-sigarettidega kaubitsejat tänaval või internetis, saab iga kodanik sellest Maksu- ja Tolliametile (https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/kontaktid/vihje-andmine) või politseile teada anda.
Riiklikult on oluline teema proritiseerimine ning koostööpõhise mudeli rakendamine ja edendamine, võttes eriti arvesse ennetusfaasi. Aus turg kaitseb ka alaealisi. See on ühine pingutus, kuhu saavad oma panuse anda kõik: valitsus, riigikogu, ettevõtted, lapsevanemad ning iga kodanik. On oluline, et me ei aktsepteeriks illegaalset e-sigarettide turgu.
Uuringute alikad:
1Paesüld, Sigrid (Sisekaitseakadeemia, 2025). „Eestis keelatud ühekordsete e-sigarettide leviku hindamine Nicorex Baltic OÜ tühja paki uuringu näitel.“
2Keskkonnaagentuur (2025). „Riiklik jäätmete sortimisuuring, lõpparuanne.“ https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-09/Sortimisuuringu%20aruanne%202025_0.pdf
3Tervise Arengu Instituut (2025). „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas.“ https://tai.ee/et/valjaanded/Eesti-koolinoorte-uimastitarvitamise-uuring-2024
