Mida kultuuriliselt mitmekesisemaks muutub Eesti ühiskond, seda rohkem tekib uusi küsimusi, millele peame koos vastuseid otsima. Milline on rände mõju meie riigile ja kogukondadele? Kuidas kujuneb kuuluvustunne? Kuidas tugevdada usaldust ja sidusust kultuuririkkas ühiskonnas? Ootame Arvamusfestivali Kultuuririkkuse alale nendel teemadel kaasa mõtlema ja arutlema.
Esimese festivali päeva avame aruteluga pagulaste identiteedist ja kuuluvustundest Eestis. Kui inimesed on sunnitud lahkuma oma kodust, algab nende jaoks sageli keeruline teekond, mille käigus tuleb ümber mõtestada senised rollid, suhted ja tulevikuplaanid. Arutleme selle üle, kuidas kujuneb uues keskkonnas kuuluvustunne, kuidas toimib uute oludega kohanemine päriselus ning kuidas sünnivad uued kogukonnad inimeste vahel, kelle taustad ja kogemused võivad olla väga erinevad. Arutelu korraldab ÜRO Pagulasamet.
Päeva teises arutelus vaatame laiemat rändepilti. Muutuv geopoliitiline olukord, konfliktid, kliimamuutused ning Euroopa Liidu rändepoliitika areng mõjutavad järjest enam ka Eestit. Arutelus uurime, millised võivad olla lähiaastate rändetrendid Euroopas ja Eestis ning kui valmis on meie riik võimalikeks muutusteks. Räägime ka sellest, milliseid väljakutseid ja võimalusi võib kaasa tuua Eesti roll Euroopa piiririigina. Arutelu korraldab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.
Kolmandas arutelus on põhiteemaks välistöötajate olukord Eestis. Kuigi välistööjõud on paljude sektorite jaoks oluline, jõuavad avalikkuseni ka lood tööalasest ärakasutamisest, kehvadest elamistingimustest ja piiratud ligipääsust abile. Kes vastutab selle eest, et Eestis töötavad inimesed saaksid teha tööd inimväärsetes tingimustes ning tunneksid, et nende õigused on kaitstud? Arutelu korraldab Justiits- ja Digiministeerium.
Reedese päeva lõpetab arutelu radikaliseerumise ennetamise võimalustest. Üha enam räägitakse ühiskondlikust polariseerumisest, usalduskriisist ja äärmuslike ideede levikust. Uurime lähemalt nii neid nähtusi kui ka seda, milline roll on koolidel, kogukondadel, kultuuril, noorsootööl ja riigil nende ennetamisel. Kas tugevamad kogukonnad ja suurem kuuluvustunne aitavad luua vastupanuvõimelisemat ühiskonda? Arutelu korraldab Integratsiooni Sihtasutus.
Laupäeva programmi avab Kultuuririkkuse alal arutelu rahvuskogukondadest paguluses. Koos arutletakse selle üle, kuidas kujuneb rahvuslik identiteet kodumaast eemal ning millist rolli mängivad selles keel, kultuur ja ühised väärtused. Vaatevälja jõuavad nii väliseestlaste kogemused kui ka mitmed soome-ugri kogukonnad eri maailma paikades. Arutelu korraldab Fenno-Ugria Asutus.
Päeva jätkab ingliskeelne arutelu „Do They Belong Here – Or Do They Just Live Here?“, mis keskendub küsimusele, kuidas tunnevad end Eesti ühiskonnas inimesed, kes on teistest riikidest tulnud Eestisse õppima, töötama või elama. Mis aitab tunda end kogukonna osana, millised ootused ja hoiakud kujundavad kuuluvustunnet? Arutelu korraldab Pullivara Group.
Piilume ka tehisaru maailma, laupäeva kolmas arutelu kaalub tehnoloogia arengut rändevaldkonna vaatest. Kui TI suudab kiiresti töödelda suuri andmemahtusid, siis millise rolli saame sellele anda rändega seotud otsustes ja protsessides? Arutleme selle üle, millistes küsimustes peavad lõplikud valikud jääma inimeste teha ning kuidas tasakaalustada tõhusust, õiglust ja eetilisust. Arutelu korraldab Kultuuriministeerium.
Laupäeva pärastlõunal uurivad noored, kuidas kujunevad meie arusaamad sellest, kes kuulub „meie“ hulka ja kes mitte. Kool, kodu, sõbrad, seadused, meedia ja sotsiaalmeedia mõjutavad kõik seda, kuidas me ümbritsevat tajume. Millised mõjutajad jäävad meile justkui nähtamatuks ning soodustavad seejuures mullistumist? Arutelu korraldab Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.
Kultuuririkkuse ala viimase aruteluna keskendume vabatahtlikkusele kui ühiskondliku sidususe võimalikule mootorile. Vabatahtlik tegevus aitab luua usaldust ja toetab kogukondlikku kuuluvust, kuid sisserändajad vabatahtliku tegevuse juurde tihti ei jõua. Arutleme teadlaste, kogukondade ja vabaühendustega, kuidas muuta vabatahtlikkust võimsamaks lõimumise mootoriks. Arutelu korraldab Siseministeerium.
Tule meiega kaasa mõtlema ja arutlema. Kultuuririkkus ei tähenda üksnes erinevusi, vaid ka tugevaid ühiseid väärtusi. Kohtume Arvamusfestivali Kultuuririkkuse alal 7. ja 8. augustil!
Kultuuririkkuse ala toetab Kultuuriministeerium ja kaasrahastab Euroopa Liit.
