Igal aastal läheb Eestis märkimisväärne kogus söögikõlblikku toitu raisku. Samal ajal on palju inimesi, kelle jaoks on toiduabi oluline igapäevane tugi. See tõstatab küsimuse: kas toiduraiskamist saab vähendada ilma toiduohutuses järeleandmisi tegemata?
Sageli arvatakse, et toidu annetamist takistavad eelkõige ranged nõuded. Tegelikkuses see nii ei ole. Õigusaktid ei keela ohutu toidu annetamist – vastupidi, need loovad selge raamistiku, kuidas annetada nii, et toit jõuaks abivajajani turvaliselt.
Toitu võib annetada üksnes siis, kui see on inimesele ohutu ning kogu käitlemise jooksul on tagatud nõuetekohased säilitamis-, transpordi- ja hügieenitingimused. Toiduohutuse nõuete eesmärk ei ole takistada toidu annetamist, vaid tagada, et abi jõuaks inimesteni ohutult.
Toiduraiskamine ei teki ainult seetõttu, et toit rikneb. Sageli jäävad müümata täiesti kvaliteetsed tooted, mille säilivusaeg hakkab lõppema, mille pakend on kahjustunud või mille vastu ei ole enam piisavalt huvi. Sellisel juhul võib toiduannetamine olla hea võimalus anda söögikõlblikule toidule uus eesmärk, vältides selle muutumist jäätmeteks.
Oluline on mõista ka erinevust märgistuste „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ vahel. „Parim enne“ näitab eelkõige toote kvaliteeti – pärast selle kuupäeva möödumist võib toit olla endiselt ohutu, kui selle seisukord on hea ja seda on õigesti säilitatud. „Kõlblik kuni“ tähistab aga toiduohutuse seisukohalt kriitilist tähtaega ning pärast selle möödumist ei tohi toitu enam turustada ega annetada.
Toiduohutus ei ole takistus, vaid toiduannetamise alus. Kui annetatud toit ei oleks ohutu, kaoks usaldus kogu süsteemi vastu. Just seetõttu on oluline, et annetajad hindaksid toidu ohutust ja säilivust, jälgiksid säilitamistingimusi ning teeksid koostööd organisatsioonidega, kes oskavad annetatud toitu nõuetekohaselt käidelda ja abivajajateni toimetada.
Ohutu toiduannetamine on koostöö. Ettevõtja vastutab annetatava toidu ohutuse eest kuni selle üleandmiseni, annetusi vahendavad organisatsioonid peavad tagama nõuetekohase säilitamise ja jagamise ning ka annetuse saajal on oluline järgida toidu säilitamise ja tarvitamise põhimõtteid. Kui iga lüli täidab oma rolli, toimib kogu süsteem usaldusväärselt.
Praktikas ei ole suurimaks väljakutseks enamasti õigusaktid. Sageli on selleks teadmiste puudus, kartus eksida või arusaam, et annetamine on keeruline ja riskantne. Tegelikult on olemas juhised, praktilised soovitused ja head koostöömudelid, mis aitavad ettevõtetel annetada ohutut toitu õigel ajal ja õigel viisil.
Ka Eestis on palju häid näiteid ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes teevad edukalt koostööd, et söögikõlblik toit jõuaks abivajajateni, mitte jäätmetesse. Näiteks müüakse säilivusaja lõppedes tooteid allahinnatult või antakse need üle organisatsioonidele, kes tegelevad toidu annetamisega.
Toiduannetamine on oluline viis vähendada toiduraiskamist ja toetada inimesi, kes toiduabi vajavad. Seda saab teha vastutustundlikult – ilma järeleandmisteta toiduohutuses.
Need kaks eesmärki ei välista teineteist, vaid täiendavad üksteist. Toiduohutus loob usalduse, usaldus võimaldab annetada ning annetamine aitab väärtustada toitu ja vähendada raiskamist.
Parim toit ei ole see, mis jõuab prügikasti, vaid see, mis ohutult jõuab inimese toidulauale.
Juhise toiduannetamiseks leiab siit.
Autor: Silvia Laiv-Mumma, Teadmusteenuste osakond, peaspetsialist
